Ageröds mosse, Slabälta – mesoliitilised tulukesed Skanes.

Esimene pilk rabas paiknevale mesoliitilisele asulakohale valmistas väikese pettumuse. Tegemist on justkui tavalise heinamaaga, mida oli madalate kraavidega kuivendatud. Kõval pinnal kasvab lopsakas rohi, heinamaa kõrval aias kitsede vahel asub valgeks võõbatud jahiputka. Kui aga hüppama hakata annab väike maavärin vihje, et mineraliseerunud pinnast on ehk vaid ainult napid paarkümmend sentimeetrit.

Kiviaja kalameeste peatuskoht. Naeladega on märgistatud pähklipilv ja tulekivid.

Uuritava koha on Arne paika määranud siit varem leitud tulekivi põhjal – teeme maasse augud, et üles leida täpne leiupaik. Paarikümne sentimeetri sügavusel muutub pinnas turbaks, milles paikneb oksarisu ja muistse pilliroo jäänused. Selle all paiknevad erinevad gütje kihid. Seda tahket süldilaadset massi on üllatavalt mugav lahata. Lisaks mugavusele annab see ka hoopis teistsuguse pildi võrreldes kuiva maaga.
Põnev on jälgida tihedalt ladestunud taimi, seemneid ja juurikaid, millest paljud on säilitanud oma algse värvi ja välimuse. Äratundmisrõõmu pakkuvad maipõrnikate ja muude putukate eredad kestad, mis on oma värvi säilitanud, kuid pudenevad näppude vahel tolmuks.

Postiauk koos postiga. Viimase ots on tulekivi-teraga lõigatud ja viltu maasse surutud

Lisaks tulekivile on peamiseks otsimise eesmärgiks pähklid. Neid esineb hulgi siin 8000 a. tagasi viibinud inimeste peatuspaikades. Pähklid on enamjaolt purustatud ja tühjaks söödud, nende koored on aga täiesti värsket tooni. Anaeroobne keskkond on säilitanud ka puukoorest valmistatud pesitsemise aluse ja mõned rabasse löödud vaiad.
Eriti põnevad on muistse järve põhjakihtidesse jäänud tõrvikud. Tegemist on männipuust lõigatud (ebatavaliselt) vaigurohkete liistudega, mis on osaliselt põlenud ja siis ilmselt vette visatud. Neid leidub alates asulakoha tasandist kuni järvemuda põhjani.
Kui välja kaevata savini, võib neid põhjakihtidest leida tuhandeid. Siiani on tehtud ka üks C14 dateering, mis andis tulemuseks ca 10000 a. vanuse.
Võib ette kujutada tollaseid kalamehi, kes siinsel järvel öösiti kalu meelitades tõrvikud käes paatides ringi sõitsid. Varustatud olid nad luust teravikuga ahingutega, millest ühe me ka leidsime.

Tõrvik järvemudast. Esialgne ere toon tuhmus minutitega.

Tõrvik järvemudast. Esialgne ere toon tuhmus minutitega.

Kui keegi teab veel midagi kiviaegsetest tõrvikutest, andke teada.

Kaudselt seotud isikud saavad vaadata sotsiaalsemat poolt siit. (FB peab olema sisse logitud)

This entry was posted in Arheoloogia, Fotod, Uudis. Bookmark the permalink.

4 Responses to Ageröds mosse, Slabälta – mesoliitilised tulukesed Skanes.

  1. Ahto says:

    Männipuust vaigused liistakud. Näib, et tegemist on peergudega, mis kuni 19. sajandi keskpaigani oli maarahval peamiseks valgustustiks ning mida kohati veel isegi peale II Maailmasõda kasutati. Väga põnev, et neid on kasutatud juba 10000 aastat tagasi. Kas ka Maavalla esmaasukad võisid neid kasutada?

    Tulevalgel paadist kala pyydmine – seda nimetatakse tulusel käimine. Maavallas oli selline pyygiviis tavaline veel 20. sajandi alguses ning mõnevõrra harrastatakse seda praegugi.

    • vinnetu says:

      Jah, paljud neist on liistakud, siiski leidus ka jämedamaid tõrviku moodi objekte. Ja siinsete veekogude kaldamudad võiksid loogiliselt võttes neid sisaldada küll. Tuleb leida kiviaegsed.

      Aga siit ka küsimus, Rootsi uurijad väitsid, et tegemist on ülimlt vaigurikka puiduga, tegemist on ebaloodusliku sisaldusega. Kuidas siinkandis hilisematel aegadel kombeks on olnud, kas puid vigastati, et vaiguvoolu suurendada või kasutati puid, millel osa oli murdunud?

  2. Mirja says:

    Väga lahe lugemine ja kohe tabas mind nostalgia üleeelmisest aastast, kõik paistab piltidelt üsna sama. Ka tõrvikud. Tõrvikute kohta mõtlesin juba tollal sama, et kas meilt on ka ja minu teada meilt selliseid vähemalt kiviajast leitud pole. Kui on, siis tahaks ka teada.

    • vinnetu says:

      Veel kommentaariks niipalju, et Arne ise on nendega natuke töötanud ja väitis, et nende kohta pole midagi kuskil publitseeritud. Samuti on neid registreeritud just ainult Skanes. Samal ajal polnud ta muidugi kindel, sest maailm on suur ja lai. Et kui kuskilt midagi tuleb on äge – tuleb Eestist leida;).

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.