Streik koolis

Siinset ülikoolielu aitavad lõbusamaks muuta aegajalt toimuvad streigid. Juba pikemat aega on siin vindumas streigine meeleolu, eile ja täna on asjad veidi konkreetsemad ning kool on korralikult kinni.

Asi siis selles, et seoses Üle-Euroopalise plaaniga inimeste haridust degradeerida ja ka seoses majanduslike raskustega ei raatsita siin kõrgkoolidele enam eriti raha anda.
Inimesed aga, kes vaatavad kaugemale homsest päevast, omavad üldisemat ettekujutust ühiskonna toimimismehhanismidest ning kahtlustavad, et mitte rehvivahetajad ei ole need, kelle tõttu me oleme vankrid autode vastu vahetanud, on tiba närvis.

Eesotsas on muidugi poliitikahuvilised, kellele sobib mistahes põhjus oma CV pikendamiseks ja nina püsti ajamiseks, samuti on kohal niisama tüübid, kes tahaks ,et mingit nalja saab.

Ja streigid on toredad, kooliuksed on kinni teibitud, suured plakatid on väljas, õppetööd ei toimu, lisaks jalutatakse rõõmsalt koos tänaval, mõni aktivist röögib ülesõhutava häälega ruuporisse temaatilist juttu ja kuulatakse tümakat.
Tümakas, muuseas, on päris hästi valitud, suhteliselt üležanriline soojendav mix – väga traansilisest muusikast kuni rokilugudeni. Kõrva jäi näiteks Iggy Popi “Passanger”, mis on väga hea lugu.

Tegelikult on streik mõistlik viis inimestel poliitikas osalemiseks, ka eestlased võiksid aegajalt streiki praktiseerides oma koostöövalmidust niipalju arendada. Peale seda kui NSVL ähvardas meil maa jalgade alt ära kaevandada on viimane siin nadimaks jäänud – või siis parimad palad (Teeme ära!) ei ole seotud poliitikaga.

Vahemere-äärsest streigist jõuavad Eestisse peamiselt õuduslood, kuidas black-bloc‘i tehakse, kuidas mustades maskides hipinässid ausaid kohalikku päritolu töölisklassi esindajaid jalgadega peksavad ja kuidas võõrusulised tänavatel autosid põletavad.

Siin on asi igaljuhul märksa mõistlikum. Tõsi – mind veidi häirivad punalipud, mis alati tänavatele ronivad – see on siin Itaalias tavapärane.

Streik tekitab päris tugeva majandusliku või kultuurilise impacti, mida vastava ala vastutav isik peab siis pärast seedima ning oma otsuseid korrigeerima. Kui süsteem aga laguneb näiteks päevase rongide mittesõitmise tagajärjel, ongi tegemist mäda süsteemi piinade lõpetamisega. Loogiline.

Filosoofia ja ajaloo osakonna peahoone uks.

Võõrkeelte maja uks.

Kirjandamise teaduskonna peahoone uks.

Matemaatika dipartimento.

Lõpuks ka üks enamvähem streigivaba pilt. See hirmus kandiline ehitis on siis see hoone, kust Pisa ülikooli viimase aja tunnustatud teadus sünnib. Selles Enrico Fermi järgi nimetatud majas nagistavad füüsikud ja arvutinohikud lihvivad toole. Siin peitub Pisa Ülikooli hetkel kõige tugevam ja kuulsam osa. Lisaks on siin hoovis vinge valvetorn ja pizzaputka.

This entry was posted in Itaalia, Uudis. Bookmark the permalink.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *